Lapserööv

Diana juhtum

Konsuli päeviku sissekanne 3. juulist 2021. Konsulile helistas Diana T., kelle hispaanlasest elukaaslane on muutunud vägivaldseks. Alguses oli elu olnud väga ilus, mees hoolitses Diana eest, tõi talle lilli ja kingitusi. Nädalalõppudel reisiti mere äärde või mägedesse. Aasta pärast sündis neil tütar Flora ja kõik hakkas tasapisi muutuma. Mees oli sageli kodust ära. Kui ta koju tuli, oli olukord isegi hullem, sest tütar ei tohtinud mitte piiksatadagi, kohe oli tüli majas. Mees näris iga pisiasja kallal, küll oli ta lemmiksärk triikimata, küll söök jahtunud jms. Siis algas peksmine, lõpuks ei möödunud nädalatki kui mees oma käsi käiku ei lasknud ja seda kõike lapse nähes. Diana rääkis oma vanematega, kes soovitasid tal mehe eest salaja asjad pakkida ja kohe tütrega Eestisse tulla.

Kommentaar

Emotsionaalselt ehk kõige keerulisem on konsulitel nõustada koduvägivalla ohvriks olevaid naisi. Naistevastane vägivald on väga tõsine probleem ja kahjuks ei ole kõikjal naistele ja lastele sobivaid turvakodusid. Kui olukord on keeruline ja endal napib kogemusi, tuleks kohe ühendust võtta lähima Eesti saatkonna või välisministeeriumi konsulaarosakonnaga. Koostöös piirkonnas või Eestis tegutsevate abiorganisatsioonide, abivajaja enda ning tema perekonnaga Eestis püütakse leida olukorrale sobivaim lahendus.

Tuleb meeles pidada, et erinevatest riikidest pärit vanemate puhul on lapsel üldjuhul õigus saada mõlema riigi kodakondsus. Kahe riigi kodakondsuse omamine tähendab, et oma teise kodakondsuse järgses riigis viibiva lapse kohta ei pruugi Eesti saatkond asukohariigi võimudelt saada koheselt teavet või on asjaajamine raskendatud seetõttu, et teine riik peab last eelkõige ainult enda kodanikuks. Tuleb arvestada ka sellega, et vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus kui pole ametlikult (kohtu kaudu või notari juures) kokku lepitud teisiti. Ühise hooldusõiguse puhul on vanematel oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Esmapilgul võib tunduda, et põgenemine vägivaldsest suhtest koos lapsega tagasi Eestisse on kõige kiirem ja turvalisem lahendus. Tegelikult on lapse äraviimine tema senisest elukohariigist ilma teise vanema nõusolekuta käsitletav lapseröövina (rahvusvahelise lapserööviga on tegu juhul, kui vanemalt on võetud ära noorem kui 16-aastane laps ja viidud ära teise riiki; tavaliselt paneb sellise teo toime teine lapsevanem). Teine vanem võib nõuda lapse tagasitoomist ja lapse äraviinud vanem võib selle teo eest karistatud saada.

Diana olukorras oleks kõige õigem esmalt välja selgitada lähim või muul viisil sobivaim turvakodu, kuhu lapsega koos minna, kui kodus taas elu vägivaldseks muutub. Turvakodus viibides saab edasise tegevuse põhjalikumalt läbi mõelda, paluda abi nõustajatelt (tavaliselt on turvakodudes olemas psühholoogid, juristid jt asjatundjad). Diana võib soovida oma elukaaslasest lahku kolida ja taotleda endale lapse osas ainuhoolduse määramist või leppida kokku suhtluskorra lapse ja lapse isa vahel. Kui Diana leiab, et perelepitajate abil on võimalik kooselu veel jätkata, saab ta seda teha. Mistahes otsuse Diana teeb, ei tohiks ta ilma lapse isa nõusolekuta last kindlasti oma elukohariigist ära viia. Seda saab teha alles siis, kui Diana on saanud lapse üle ainuhooldusõiguse või tekkinud on lapse isa nõusolek lapse elama kolimiseks teise riiki.

Meelespea:

• Kui koged füüsilist vägivalda elukaaslase või abikaasa poolt, otsi abi naiste turvakodust. Vajadusel pöördu haiglasse ja politseisse, et vägivalla juhtumid dokumenteerida. Pea nõu välisministeeriumi konsulaarosakonna või lähima Eesti saatkonnaga. Lähisuhtevägivalla alast nõu saab Eestis näiteks Naiste Varjupaikade Liidu valvetelefonilt +372 56 240 606 või MTÜ Eluliini kriisinõustamise telefonilt +372 655 8088.
• Välisriigis pereprobleemide tekkides ära vii last teise vanema nõusolekuta riigist välja. Kiire sõit Eestisse võib tunduda küll näiliselt sobiva lahendusena, kuid see on käsitletav lapseröövina. Hilisema kohtuvaidluse käigus lapse hooldusõiguse üle võib see mitte ainult võtta vanemalt oma lastega kohtumise õiguse, vaid teatud juhtudel ka määrata reaalse karistuse.
• Arvesta, et juhtumite lahendamine toimub vastavalt lapse elukohariigi seadustele. Juhul, kui laps on enne välisriiki kolimist elanud Eestis, kaasatakse Sotsiaalkindlustusamet ja kohalik omavalitsus Eestis.

Mida välisministeerium/konsul saab teha?

Väljastab vajadusel tagasipöördumistunnistuse.
Vahendab rahalist abi isiku sugulastelt või sõpradelt.
Vahendab vajadusel suhtlust isiku ja tema lähedaste vahel Eestis, samuti suhtlust kohalike ametivõimude ja abiorganisatsioonidega.

Mida välisministeerium/konsul ei saa võimaldada?

Ei anna juriidilist nõu ega korralda abielulahutuse või lapse hooldusõiguse asjaajamist.
Ei tasu advokaadi- ega kohtukulusid.

Kokkuvõtteks

Välisriigis pereprobleemide tekkides ei tohi last ilma teise vanema nõusolekuta riigist välja viia. Küsi nõu ja varu aega ning kannatust. Lisainfot leiab Reisi Targalt lehelt.