Välisriigis kinnipidamine

Jaani juhtum

Konsuli päeviku sissekanne 11. jaanuarist 2023: Eesti sugulaste kaudu välisministeeriumisse jõudnud info kohaselt on Peruus Lima rahvusvahelises lennujaamas kinni peetud 20-aastane Eesti kodanik Jaan K. Teda kahtlustatakse narkootiliste ainete ebaseaduslikus veos.

Konsuli päeviku sissekanne 14. jaanuarist 2023: Eesti aukonsulilt Peruus saadud täiendava info kohaselt oli Jaan K. sõbra käest saanud tasuta lennupileti, et Peruust Hispaaniasse üks pakk toimetada. Noormees haaras tasuta reisimise võimalusest kinni, mõtlemata sellele, et mis pakiga on tegu. Aukonsuli sõnul hoitakse Jaan K. eeluurimisvanglas ning talle on määratud riigi poolt advokaat ja inglise keele tõlk. Kohtumenetlus võib aega võtta pikalt.

Konsuli päeviku sissekanne 10. aprill 2024: Eesti aukonsulilt Peruus saadud info kohaselt määrati Jaan K. karistuseks 8 aastat ja 5 kuud kinnipidamist vanglas. Isik on vahepeal pöördunud aukonsuli poole abipalvega ravimite ja esmatarbekaupade ostmiseks. Vangla nende asjadega kinnipeetuid ei varusta ja isikul endal raha ei ole. Antud olukorras aitavad Jaani lähedased, kes saadavad talle iga kuu veidi raha.

Kommentaar

Konsuli ülesannete hulka kuulub ka välisriigis seadusega pahuksisse läinud Eesti kodanike abistamine. Kõige sagedasem kinnipidamise põhjus on illegaalselt riigis viibimine, kuid on ka raskemaid kuritegusid nagu röövimised, narkootikumide vedu jms. Kinnipidamise korral tuleb meeles pidada, et ka kinnipeetul on kindlad õigused: talle peab olema tagatud võimalus võtta ühendust oma välisesindusega, samuti peab olema tagatud õigusabi ehk advokaadi teenus ning vajadusel tõlge kinnipeetu jaoks arusaadavasse keelde.

Konsul saab jälgida, et Eesti kodanike kohtlemine kinnipidamisel ning vanglas vastaks rahvusvahelisele tavale. Juhul, kui ilmnevad tõsised kõrvalekaldumised, saab konsul juhtida sellele vastavate ametkondade tähelepanu. Kinnipeetu põhjendatud palvel külastab konsul teda vanglas.

Samas on mõned müüdid visad kaduma. Väär on arusaam, et Eesti riik peab tasuma kinnipeetu õigusabi, tõlgi või teiste teenuste eest. Asukohamaa määrab riikliku kaitsja ja kui see kinnipeetut ei rahulda, saab ta palgata endale omal kulul sobivama kaitsja. Samuti on väär arusaam, et konsul ise võiks olla kinnipidamisel või kohtus isiku kaitsjaks või et konsul tuleb ja vabastab kinnipeetu kohe vanglast. Ka ei saa konsul nõuda kinnipeetule vanglas paremaid tingimusi, kui on ülejäänutel.

Meelespea:

• Nõua kinnipidamisel, et sellest teavitataks Eesti konsulit.
• Ära kirjuta alla dokumentidele, kui nende sisu on arusaamatu. Asukohariik peab tagama tõlke kinnipeetule arusaadavasse keelde. Asukohariigis tohib kaitsjaks olla vaid selle riigi tegutsemislitsentsiga advokaat.
• Oluline on teada, et teise riigi seaduste mittetundmine ei vabasta vastutusest ning konsul ei saa kedagi vabastada talle määratud karistusest.
• Ära võta teistelt vastu asju või pakke, kui sa ei ole veendunud nende sisus ja seaduslikkuses. Paki oma kohver alati ise.

Mida välisministeerium/konsul saab teha?

Jälgib, et kinnipeetule oleks tagatud õiguskaitse ja tema kinnipidamistingimused oleksid samaväärsed kohalikele inimestele kehtivate tingimustega.
Vahendab võimalusel teavet kinnipeetu lähedastele, kui otsesuhtlus pole võimalik.
Vahendab rahalist abi kinnipeetule tema lähedastelt, kui selle otse vanglasse saatmine pole võimalik.
Võimalusel külastab vangis viibivat Eesti kodanikku isiku või tema lähedaste põhjendatud palvel.

Mida välisministeerium/konsul ei saa võimaldada?

Ei sekku välisriigi kohtupidamisse ega saa nõuda Eesti kodaniku erikohtlemist (eritingimuste loomist) vanglas.
Ei tasu kinnipeetu arveid eraadvokaadi palkamise või esmatarbekaupade, ravimite jms soetamise eest.

Kokkuvõtteks

Välismaal kinnipidamise puhul peab isikul olema võimalus kinnipidamisest teavitada oma riigi esindust. Lisaks on isikul õigus saada õiguskaitset (advokaat) ja asjaajamisel tuleb tagada tõlketeenuse osutamine isikule arusaadavasse keelde. Lisajuhiseid leiab Reisi Targalt lehelt.