Töötamine välismaal ja inimkaubandus

Mihhaili juhtum

Konsuli päeviku sissekanne 29. aprillist 2024: Mihhail D. leidis töökuulutuse ühest venekeelsest portaalist, kus pakuti ehitustööd Norras. Kuulutuses kontaktisikuna märgitud mees vastas Mihhaili kõnele, et tegelikult on asjaga kiire ja töö algab kohe. Väljaõpe toimub kohapeal ja loomulikult kompenseeritakse Norrasse sõidu kulud. Elatakse ühiselamus. Palk on korralik, lisaks saab ületunnitöö eest mitmekordset tasu. Kõik paberid on firmal tip-top, tööleping sõlmitakse kohapeal. Huvilisi on päris palju ja järgmine nädal ei pruugi enam töökohta olla.

Mihhail, kes olles seni töötu, laenas ruttu sõpradelt raha, et osta autole bensiini ja alustada sõitu Norra poole. Kohale jõudes selgus, et ühiselamu asub 45 km kaugusel ehitusobjektist. Töölepingut küsides anti talle ette tööandja ja töötaja vahelise kokkuleppe paber, mille alusel saab tööandja palgast maha arvata kõik töötaja elamiskulud ja vajadusel ka trahvid. Sõidukulude hüvitamisega lubati tegeleda hiljem. Ühiselamus kohtus Mihhail juba sõjakalt meelestatud leedukatega, kes asusid talle selgitama, millesse ta on end mässinud. Skeem oli lihtne, Norra ehitusfirma on tellinud alltöö ühelt teiselt firmalt, kes toob odava tööjõu riiki sisse, nende pealt makse ei maksta ning tasu on kohalikele makstavast tunduvalt väiksem. Töö tegemiseks oleks vaja spetsiaalset turvavarustust, aga meestele on antud vaid tavalised redelid ja ilma julgestuseta turnitakse 7-8 meetri kõrgusel. Ühe mehega juhtus objektil õnnetus ning siis selguski, et ta oli riigis hoopis illegaalselt ja ilma ravikindlustuseta.

Paari päeva jooksul sai Mihhail ka ise aru, et töö on tõesti ohtlik ja otsustas lahkuda. Ta oli saabumise päeval jõudnud oma passi tööandajale anda, sest viimane väitis, et vajas seda paberite vormistamiseks. Nüüd aga keeldus viimane passi tagasi andmast, sest nemad on Mihhaili palkamisele teinud juba kulutusi. Olukord muutus väga pinevaks ja viimases hädas võttis Mihhail ühendust MTÜ Living for Tomorrow tasuta infoliiniga +372 6607320 Eestis. Koos sealse nõustajaga arutati Norra tööandja ja töötaja õigusi. Mihhail otsustas antud olukorras siiski Eestisse tagasi sõita. Mihhail tuli seejärel saatkonda, sai endale tagasipöördumistunnistuse. Kirjutas üles kontaktid, kuhu saata temaga juhtunu kohta avaldus. Saatkonnas võttis ta ühendust oma vanaemaga, kes saatis välisministeeriumi hädaabi konto vahendusel veidi lisaraha ja Mihhail alustas autoga tagasiteed Eestisse.

Kommentaar

Tegemist on kahjuks olukordadega, kus kõrge palga lootuses minnakse kohale, aga eelnevalt on töötingimused, firma taust ja muu oluline info jäänud kontrollimata. Tööle minemisel välisriiki ei pruugi kõik alati laabuda ootuste kohaselt. Tasub mõelda läbi varuplaan, mida teha siis kui asjad ei suju, varuda kaasa tagasisõiduraha või kaaluda võimalusi kohapeal uus töö leida. Välismaale tööle mineku korral tasub koduseid asjadega kursis hoida.

Tänapäeval esineb kahjuks ka inimkaubanduse juhtumeid, kus ohvriteks ei ole ainult vähese haridusega naiivsed tütarlapsed, vaid väga erineva taustaga inimesed. Inimkaubandus väljendub näiteks töö- ja võlaorjusse sundimises, sunniviisilises kerjamises või kuritegude toimepanekus, seksuaalses ärakasutamises. Enne ärasõitu tasub oma perekonnaga kokku leppida, kuidas ja kui sageli nendega ühendust võtad. Juhul, kui paus läheb liiga pikaks, saab perekond alustada isiku otsinguid. Selleks tuleb teha Eesti politseis avaldus, kirjeldades võimalikke asjaolusid, kuidas nende lähedane on välismaal kaduma läinud.

Inimkaubanduse skeemides kasutatakse sageli ohvrilt passi ära võtmist, et takistada tema riigist lahkumist. Samuti kiputakse tegema alguses kalleid kingitusi, mida lahkumisel asutakse ohvrilt rahaliselt sisse nõudma.

Kui tegemist on inimkaubanduse juhtumiga, on ohvrile asukohariigis ette nähtud mitmed abiteenused. Infot nende kohta saab asukohariigi politseilt või Eesti saatkonnalt. Eesti välisesindus saab abivajajale teha tagasipöördumistunnistuse, mille abil Eestisse sõita. Tagasi jõudes tuleks helistada Sotsiaalkindlustusameti 24/7 töötavale tasuta ohvriabi kriisitelefonile +372 614 7393 või kui rääkida ei soovi, kirjutada veebivestlusesse www.palunabi.ee.

Meelespea:

• Sidudes end kahtlaste tööskeemidega, aitad kaasa varimajandusele ja jätad end ilma sotsiaalsetest garantiidest. Euroopa Liidus ametlikult töötades läheb tööstaaž sinu pensioniarvestuse sisse.
• Enne minekut tutvu põhjalikult antud riigi tööturu eripära ja vajalike protseduuridega. Soovitame alustada EURES kodulehest (www.eures.ee).
• Sõlmi leping, mis on sulle arusaadav: millised on sinu ning millised on tööandja õigused ja kohustused, kes maksab vajalikud maksud jms. Vajadusel konsulteeri MTÜ Living for Tomorrow infoliiniga +372 6 607 320 või veel Eestis olles helista Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefonile 116 006.
• Kui välismaal selgub, et tegelikkus ei vasta töölepinguga kindlaks määratud tingimustele, võta ühendust töökoha vahendanud firma või isikuga. Nõua kohest olukorra parandamist. Kui olukord ei muutu, on sul õigus leping lõpetada.

Mida välisministeerium/konsul saab teha?

Vajadusel väljastab tagasipöördumistunnistuse (st ajutise reisidokumendi tagasi Eestisse jõudmiseks).
Nõustab rahalise abi saamise alternatiivide osas.
Maksab hättasattunule tema perelt, sõpradelt hädaabi arvele laekunud summa.
Nõustab isikut, kuhu võib abi saamiseks täiendavalt pöörduda.

Mida välisministeerium/konsul ei saa võimaldada?

Ei saa tööandjalt välja nõuda saamata jäänud palka, sõidukompensatsiooni vms.
Ei osta uusi bussi-, laeva-, rongi- või lennupileteid.

Kokkuvõtteks

Loe lisaks https://abiksohvrile.just.ee/et.