Arstiabi ja retseptiravimid

Kust saada abi?

Kergemate terviseprobleemide korral on võimalik saada esmast meditsiinilist nõu helistades Eesti perearsti nõuandeliinile, mis töötab ööpäevaringselt ja pakub abi nii eesti kui ka vene keeles.
Haigestumise või õnnetusjuhtumi korral tuleks võtta ühendust oma lähedastega ja seejärel kindlustusega.
Konsul saab vajadusel anda nõu, kust saada asukohariigis vajalikku arstiabi ning abivajaja palvel teavitada juhtunust isiku lähedasi Eestis.

Piiriülene elektrooniliste terviseandmete andmevahetus

Vajades teises Euroopa riigis (erakorralist) arstiabi võib olla võimalus, et kohalik tervishoiutöötaja saab vaadata kokkuvõtet patsiendi terviseandmetest patsiendi koduriigist. Piiriülene patsiendi terviseandmete kokkuvõtte (Hispaania, Holland, Horvaatia, Luksemburg, Kreeka, Läti, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Tšehhi) teenus võimaldab edastada Eesti kodanikest patsientide olulisemaid meditsiinilisi andmeid vajaduse tekkimisel turvaliselt teise teenusega liitunud Euroopa riigi tervishoiutöötajale. Andmed tõlgitakse automaatselt reaalajas kohalikku keelde, et seeläbi tagada kvaliteetsem ja efektiivsem ravi. Rohkem infot ja teenusega liitunud riikide loetelu leiad Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) kodulehelt.

Tänu piiriülesele digiretseptile (Hispaania, Horvaatia, Kreeka, Leedu, Läti, Poola, Portugal, Soome, Tšehhi) on võimalik Eesti digiretseptiga osta oma retseptiravimeid ükskõik millises teises teenusega liitunud Euroopa riigis. Rohkem infot ja teenusega liitunud riikide loetelu leiad Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) kodulehelt.

Euroopa ravikindlustuskaart

Euroopa ravikindlustuskaardiga saab vajaminevat arstiabi järgmistes riikides:

Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari.

Arstiabi saamiseks peab esitama Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi ning isikut tõendava dokumendi. Tuleb arvestada, et erinevate EL liikmesriikide haigekassasüsteemid on erinevad – mõnes liikmesriigis kehtiva süsteemi kohaselt kannab patsient ise osa ravikuludest, nt kiirabi kulud vms. Tervisekassa ei kata välismaal haigestunud inimeste või õnnetusjuhtumites vigastatute kõiki kulusid, sh kojutoimetamise kulusid, selleks soovitame sõlmida ka Euroopas reisides reisikindlustus.
Väljaspool ülalloetletud riike Euroopa ravikindlustuskaart ei kehti ning sel juhul soovitame kindlasti enne reisi sõlmida piisava kindlustuskattega reisikindlustus. Juhul kui teiega juhtub reisil õnnetus või haigestute ootamatult ning teil ei ole kehtivat kindlustust, peate tekkinud kulud katma ise või leidma abi lähedastelt või sõpradelt. Vajadusel saab Välisministeerium vahendada rahalist abi lähedastelt, kuid Välisministeerium või Eesti aukonsulid ei saa katta tekkinud kulutusi.

+ Mida konsul saab teha?

Aitab vajadusel suhelda haiglaga ja vahendada infot hättasattunud lähedastele Eestis.
Nõustab suhtlemises kohalike ametiasutustega.
Vajadusel aitab organiseerida kannatanu tagasipöördumist Eestisse.

– Mida konsul ei saa teha?

Ei saa tasuda vajaminevate ravimite ostu eest, ei kompenseeri haigla raviarveid ega meditsiinilise transpordi maksumust Eestisse.