Lastega reisimine

• Lapsel, hoolimata vanusest, peab olema kehtiv reisidokument (pass või ID-kaart; NB! SÜNNITUNNISTUS EI OLE REISIDOKUMENT).
• Lastega välisriiki reisimisel võidakse nõuda lisadokumente, aga milliseid täpselt, sõltub eelkõige külastatava riigi nõudmistest. Seetõttu soovitame kõigepealt küsida reisisihiks oleva riigi esindusest või ka lennufirmast, milliseid dokumente selle riigi piirivalve lastega reisijatelt nõuab.
• Transpordifirmad on hästi kursis riikide nõuetega ja võivad seada lastega reisimisele ka omapoolseid nõudeid. Soovitame tutvuda nt Tallinki, Viking Line ja Tallinna lennujaama reeglitega väikelaste ja lastega reisimisele. Samalaadseid tingimusi seab ka enamik teisi reisijate transpordiga tegelevaid ettevõtteid.

Lapsega reisival täiskasvanul, kes ei ole lapse seaduslik hooldaja (näit. vanavanem, peretuttav jne), peaks reisil kaasas olema lapse vanemate ühine nõusolek. Sama kehtib juhul, kui lapsega reisib vaid üks lapsevanematest või kui laps (alla 18-aastane) reisib täiesti üksi. See, kas piisab vanemate lihtkirjalikust nõusolekust või tuleb dokument vormistada notari juures, sõltub eelkõige külastatava riigi ja ka reisimarsruudil läbitavate riikide nõuetest. Nõusoleku näidise leiate siit (PDF).

• Nõusoleku (nii lihtkirjaliku kui ka notariaalse) võib vormistada pikema aja peale, mitte ainult üheks konkreetseks reisiks, ning üks volitus võib kehtida vastavalt teie soovile kas ühe, mitme või kõikide riikide suhtes.
• Lisaks soovitame kaasa võtta rahvastikuregistri ingliskeelse paberväljavõtte, millelt on näha mõlema hooldusõigusega lapsevanema andmed. Väljavõtet saab kasutada ka sünnitõendi asemel, kui ühel vanematest on lapsega erinev perekonnanimi või kui alaealine reisib vanavanemate saatel, siis sugulussideme tõendamiseks nendega (vanemate ja lapse sünnitõendite asemel). Rahvastikuregistri väljavõtte (riigilõiv 10 eurot) saate maakonnakeskuse kohalikust omavalitsusest. Tõendit on võimalik tellida ka läbi rahvastikuregistri portaali määrates paberväljavõtte saamiseks maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse. Vaadake lisainfot rahvastikuregistrist andmete väljastamise kohta.
• Üksikvanema staatuse tõendamiseks on lapse sünnitunnistus ja sama otstarvet täidab ka Rahvastikuregistri väljavõte.
• Kindlasti soovitame koolide grupireisidel teha kõigile osalejatele kindlustus, mis tagab haigestumise korral vajamineva arstiabi ning vajadusel eritranspordi Eestisse. Lisaks tuleb arvestada Euroopa Liidu liikmesriigis elavate ning kooliekskursioonil osalevate kolmandate riikide kodakondsusega õpilaste nimekirjade korrektsele vormistamisele. Haridus- ja teadusministri 14.09.2010 määruse nr. 55 leiate siit.
• Rahvusvahelise lapserööviga on tegu juhul, kui vanemalt on ära võetud noorem kui 16-aastane laps ja viidud välisriiki, või  hoitakse last välisriigis kinni. Tavaliselt paneb sellise teo toime teine lapsevanem. Eesti Sotsiaalkindlustusamet, mis teatud küsimustes on Euroopa Liidu Nõukogu määruse 2019/1111 (tuntud ka kui Brüssel b määrus) järgseks keskasutuseks, on ette valmistanud vanemate hooldusõigust, suhtluskorda ning välisriigis abivajavate laste ja lapseröövi küsimusi laiemalt tutvustava video.  Euroopa Komisjon on samuti ette valmistanud isikuhoolduse ja külastusõiguse video, mida  näeb siit. Nii lapseröövi konventsiooni kui ka Euroopa Liidu Nõukogu määruse 2201/2003 (tuntud ka kui Brüssel IIa määruse) keskasutuseks on Eestis Justiitsministeerium. Infot saab telefonil +372 620 8183 ja e-posti aadressil [email protected].